Kõik, mida peab teadma töötajate puhkusi planeerides

Töötaja teenib puhkust nii töötatud aja, puhkusel viibitud aja kui ka ajutise töövõimetuse tõttu tööst eemal viibitud aja eest, samuti aja eest, mil töötajal on seaduse järgi õigus tööst keelduda.

Puhkuse kasutamise üldreegel on, et töötaja on kohustatud kasutama oma puhkusest 14 kalendripäeva järjest ja ülejäänud puhkuse kasutamisel on tööandjal õigus keelduda selle jagamisest väiksemateks kui seitsme-kalendripäevasteks osadeks. Samuti on tööandjal õigus keelduda puhkuse andmisest, kui töötaja ei ole töötanud ettevõttes vähemalt kuus kuud.

Kuna puhkuste võtmine põhineb kokkulepetel, on oluline, et töösuhte pooled arvestaksid teise poole soovidega. Nii oleks mõistlik, et tööandja teavitab töötajaid võimalikult varakult ette, kui on tulemas kiirem periood, mille ajal töötajatele puhkuse andmine on keerukam. Näiteks võib majutusasutustes, kus turistid käivad peamiselt vaid suvel, olla kokkulepe, et töötajad puhkavad muul ajal. Samuti võiks olla selge, millised töötajad ühel ajal puhata ei saa, et vältida olukorda, kus mõni töölõik seisab kogu tööüksuse puhkusel oleku tõttu. Kindlasti on ka siin tööandjal oma roll sisepingete vältimisel – tuleb jälgida, et üksuses ei oleks kedagi, kes teisi puhkustega seoses survestaks või kelle tahtmine alati peale jääb.

Eelisõigusega töötajate puhkused

Oluline on arvestada, et osal töötajatel on endale puhkuse valimisel eelisõigus. Nii tulebki tööandjal jälgida, et eelisõigusega töötajad saaksid puhata enda valitud ajal ning teiste töötajate puhkused ei takistaks eelisõigusega töötajatel puhkuse kasutamist. See on asjakohane, kuna eelisõigus on teatud töötajatele antud just seetõttu, et esinevad erilised asjaolud, mille tõttu peaks neil olema võimalik endale sobival ajal puhata.

Nii on eelisõigus puhkamiseks enda poolt valitud ajal:

1. naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2. mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3. vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4. lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last;
5. koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal.

Samuti tuleb puhkuste planeerimisel arvestada selliste töötajatega, kes soovivad kasutada muid seadusega ettenähtud puhkuseid. Nii näiteks võib ettevõttes olla töötajaid, kes õpivad täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses ning sellest tulenevalt on neil õigus õppepuhkusele. Nende puhul on oluline arvestada, et üldiselt võetakse õppepuhkust eksamite tegemiseks või lõputöö kirjutamiseks, mistõttu tuleb tagada, et õppepuhkus täidaks oma eesmärki ja laseks töötajatel õppida vajamineval ajal.